Kes on psühholoog?
Üsna tihti küsitakse minu käest “Kes on psühholoog ja mis vahe on psühholoogil ja psühhiaatril?” Praktikale tuginedes alustaksin sellest, et püüan lihtsalt ja lühidalt selgitada sõnade psühholoog või psühhiaater erinevust.
Psühhiaater on arst, kes on spetsialiseerunud psüühika – ja käitumishäirete hindamisele ja ravimisele. Psühhiaatril on õigus kirjutada välja ravimeid.
Psühholoog ei ole arst ja ravimeid välja ei kirjuta. Psühholoog on spetsialist, kes tegeleb psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravimise ning ennetamisega.
Psühholoog püstitab häirespetsiifilise hüpoteesi, kontrollib seda ja püüab omandatud tehnikatele tuginedes häiresse sekkuda. Psühholoogi töös on olulisel kohal eetilised põhimõtted ja konfidentsiaalsuse tagamine.
Kuidas valida psühholoogi?
Kliendile, kes on otsustanud pöörduda psühholoogi vastuvõtule, soovitan tunda huvi, millist hariduslikku tausta ja kogemust psühholoog omab.
Miks? Paraku ei ole Eestis psühholoogi nimetus õigusaktidega määratletud ja nii tekib õigustatult kompetentsuse küsimus. On oluline, et psühholoog tajuks oma kompetentsuse piire ja juhtumi keerukust.
Kuulun nende psühholoogide hulka, kes arvab, et psühholoogia algharidus (näiteks bakalaureusekraad) ilma spetsiifilise psühhoteraapia väljaõppeta, jääb antud ametis liiga nõrgaks.
Öeldakse, et parim reklaam liigub inimeselt inimesele. Jah, inimesed hindavad tihti psühholoogi headust selle järgi, kas mõni tuttav soovitab. Soovitus on oluline, aga kindlam oleks psühholoogi valides uurida tema hariduslikku tausta ja psühhoteraapia väljaõppe olemasolu.
Lisaks on oluline arvestada asjaoluga, et nii nagu kliendid on erinevad, on erinevad ka psühholoogid oma vanuse, soo, väljaõppe, väärtuste, uskumuste, kogemuste ja maailmapildi poolest.
Kes on psühhoterapeut?
Psühhoterapeudiks saab ennast nimetada inimene, kes on lõpetanud spetsiaalse psühhoteraapia koolituse, näiteks perekonnapsühhoteraapia.
Mida tähendab psühhoteraapia?
Psühhoteraapia on oma olemuselt eesmärgipärane ja süstemaatiline tegutsemisviis, mille eesmärgiks on leevendada või kõrvaldada psühholoogilisi probleeme. Psühhoteraapiat viiakse läbi psühhoterapeudi ja kliendi struktureeritud kohtumisel.
Põhilised psühhoteraapia liigid, mida erinevate häirete puhul kasutatakse, on:
- pereteraapia
- psühhoanalüütiline teraapia
- kognitiivne käitumisteraapia
Erinevaid teraapia liike on väga palju, kuid nimetatud kolme julgeksin ise esile tõsta nende tõhusust arvestades.
Psühhoterapeutiline väljaõpe eeldab aastatepikkust koolitust ja juhendatud supervisioone. Terapeut kasutab kindlaid tehnikaid vastavalt psühhoteraapia väljaõppele. Kui psühhoteraapia väljaõpe ei ole veel lõpetatud, siis võib teenuse osutaja nimetada ennast nõustajaks. Näiteks perenõustajaks.
Mida see psühholoog, perenõustaja või psühhoterapeut siis ikkagi teeb?
Alljärgnevalt väga üldine struktuur, mis annab mõningase ülevaate koostöö ülesehitusest:
- esmane kontakt, kliendi subjektiivsete probleemide leidmine;
- kontakti loomine ja soovitud tulemuse määratlemine (eesmärgi seadmine);
- seisundi hindamine, hüpoteeside püstitamine ja nende kontrollimine (ehk mis on kaebuse taga, mis on häire tekkemehhanism ja mis hoiab seda alal);
- meetodite ja tehnikate valik, soovitud tulemuse ehk eesmärgi saavutamiseks;
- vajadusel teiste professionaalide kaasamine;
- tulemuste hindamine ja lõpetamine.