Psühholoog Kairi Koppel

Psühholoogiline nõustamine

Psühholoog Pärnus

Tegelen paari- ja perenõustamisega, samuti  individuaalse nõustamisega. Üks osa minu tööst on suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete ning riskikäitumise hindamisele ja terapeutilisele ravimisele.

Vaata lähemalt »

Psühholoogiline nõustamine

Teenused ja kontakt

Individuaalne nõustamine

Siin on eesmärk abistada ja selgusele jõuda iseendas, leida seniste toimetulekuviiside  kõrvale uusi ehk siis alternatiivseid lahendusi. Psühholoogiga kohtumiste sagedus sõltub probleemi eripärast ja kriitilisusest.Vaata lähemalt »

Perenõustamine

Siin toimub koostöö nõustamisele kaasatud pereliikmetega, et seeläbi muuta ühe või mitme pereliikme häiret või probleemi.Vaata lähemalt »

Paarinõustamine

Siin toimub töö paariga ja nende suhteprobleemiga. Paariteraapia meetod aitab toime tulla ja leevendada pingeid rasketes või keerulistes suhteolukordades.Vaata lähemalt »

Kontakt

Võta minuga ühendust telefonil +372 5649 3972 või e-posti teel aadressil kairikoppelise@gmail.com

Kes on psühholoog?

Üsna tihti küsitakse minu käest “Kes on psühholoog ja mis vahe on psühholoogil ja psühhiaatril?” Praktikale tuginedes alustaksin sellest, et püüan lihtsalt ja lühidalt selgitada sõnade psühholoog või psühhiaater erinevust.

Psühhiaater on arst, kes on spetsialiseerunud psüühika – ja käitumishäirete hindamisele ja ravimisele. Psühhiaatril on õigus kirjutada välja ravimeid.

Psühholoog ei ole arst ja ravimeid välja ei kirjuta. Psühholoog on spetsialist, kes tegeleb psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravimise ning ennetamisega.

Psühholoog püstitab häirespetsiifilise hüpoteesi, kontrollib seda ja püüab omandatud tehnikatele tuginedes häiresse sekkuda. Psühholoogi töös on olulisel kohal eetilised põhimõtted ja konfidentsiaalsuse tagamine.

Mida see psühholoog siis ikkagi teeb?

Alljärgnevalt väga üldine struktuur, mis annab mõningase ülevaate koostöö ülesehitusest:

  • esmane kontakt, kliendi subjektiivsete probleemide leidmine;
  • kontakti loomine ja soovitud tulemuse määratlemine (eesmärgi seadmine);
  • seisundi hindamine, hüpoteeside püstitamine ja nende kontrollimine (ehk mis on kaebuse taga, mis on häire tekkemehhanism ja mis hoiab seda alal);
  • meetodite ja tehnikate valik, soovitud tulemuse ehk eesmärgi saavutamiseks;
  • vajadusel teiste professionaalide kaasamine;
  • tulemuste hindamine ja lõpetamine.