Teismelised vajavad oma vanemaid aga tunduvalt rohkem kui seda kunagi varem. Käesolev raamat keskendub vanema ja teismelise vahelise suhte nurgakivile- armastusele. Kuidas anda ja mõista teismelise emotsionaalse armastuse vajadusele.

See on oluline kuna mõjutab teismeliste käitumist. Suures osas ongi teismeliste halva käitumise taga armastuse puudumine.

Kuidas siis oma armastust teismelisele edukalt väljendada, millisel viisil? Kuivõrd lapsevanem ise teab mis see armastus on, kas ta on seda ise tunda saanud?  Kas ta oskab seda siis edasi kanda/anda? Sellele annab raamat vastuse.

The post Armastuse viis keelt teismelistele (Gary Chapman) appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.

Mis saab selle vastu ette võtta? Miks kasutavad paljud mehed naiste suhtes vägivalda? Raamat annab vastuse nii nendele kui ka paljudele teistele vägivalda puudutavatele küsimustele asjatundlikud vastused.

The post Miks ta seda teeb? Kuidas mõtlevad vihased ja kontrollivad mehed raamatusoovitus appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.

Rebecca Linder-Hintze raamat “Tervenda oma perekonnalugu” (Pilgrim,2008) käsitleb peredele kuuluvaid (generatsioonideüleseid) müüte ja tõekspidamisi, mida me ei ole teadvustanud kuid mis mängivad olulist rolli meie edus ja ebaedus.

Perekonna ja suguvõsa tavad võivad olla kenasti juurdunud, takistades normaalset arengut. Kõik tavad ei pruugi olla oma olemuselt toetavad ja arendavad. Seega aitab raamat otsida oma perekonna ebaterveid mustreid, et neid siis parandada. Parandada selleks, et armastada ja elus edasi liikuda. Miks ka mitte siis lõpuks saavutada seda, mida tõeliselt oled vajanud ja soovinud.

The post “Tervenda oma perekonnalugu” (Rebecca Linder-Hintze) tutvustus appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.

Kui suhtesse pääsevad tööpinged, armukadedus, truudusetus või vägivald on juba midagi sootuks halvasti. Raamat juhatab vaatlema ja analüüsima abikaasade erinevat tausta, huvisid, hobisid mis võivad olla probleemide tekketaustaks suhte õnnelikuna püsimisel.

Mida siis teha, et suhe oleks õnnelik ja püsiv? Kriisides võib vabalt peituda hoopis uus võimalus, seega esmalt märka ( mida varem seda parem) ja siis saab ka piisavalt palju teha, et jõuda soovitus suhteni.

Raamatus “Leivad ühes kapis” (Saara Kinnunen, Allika 2009 )peitub püsiva paarisuhte saladus!

The post Psühholoog Kairi Koppel soovitab: “Leivad ühes kapis” (Saara Kinnunen) appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.

Kes peaks hoidma lastega kontakti kui suhe katkeb ja üks osapool lahkub? Millised saavad olema kokkulepped ekspartneriga? Millised on osapoolte õigused ja kohustused?

Kes on olulisem kas laps või uus partner? Kuidas kohaneda uue partneri lapsega? Kuidas saada kärgperes keerulised suhted taas toimima? Raamat on väga praktiline, lihtsalt loetav ja humoorika alatooniga, vürtsi lisavad näidislood.

The post Raamatusoovitus: “Eluterve kärgpere käsiraamat” (Katrin Saali Saul) appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.

Tütarlaps – elurõõmus, emotsionaalne, mänguline, naerune, muretu, rohkem siin ja praegu elamisega. Armastaja – sensuaalne, seksuaalne, müstiline, tabamatu, rohkem siin ja praegu elamisega. Perenaine – hoolitsev, emalik, rahulik, loob korda, tegutsemisele suunatud. Kuninganna – väärikas, tark, õiglane, tegutsemisele suunatud, iseseisev.

Kas poleks tore omada neid jooni? Omada oskust sobival hetkel tütarlapselikult vallatleda, naerda ja tantsida, lapsega lumeingleid teha? Armastajana olla sensuaalne ja soe. Olla vajadusel austatud töökaaslaste ja sõprade poolt Kuningannana, kuna olid väärikas või sõbraga õiglane? Lisaks emalik hool ja oskus luua kodus hubasust ja olla Perenaine.

Sünnihetkel on meis need eluterved arhetüübid olemas, kuid meile olulised inimesed omavad küllalt suurt rolli selles, millised arhetüübid meis avalduvad. Näiteks, kuidas käitub inimene stressisituatsioonis?

Kas ta satub emotsioonide meelevalda, puhkeb nutma nagu Tütarlaps? Kas asub otsima lahendusi nagu Kuninganna? Ja ei tasu mõelda, et viimane on justkui õigesti käitunud. Kuninganna ja ka Perenaise tüüp on küll väga targad kohe tegutsema, aga nad on ka oma mehelikkuses piisavalt väsitavad. Ka nemad ise võivad kurta, et elu on kuidagi kiire, palju on vastutust, otsustamist. Siin tuleks Tütarlapse tüübilt õppida olemise kunsti, et oma patareisid laadida. Armastajalt tuleks õppida elunautimist ja mängulisust.

Mehed, muide, vajavad nii Armastaja seksuaalsust, Tütarlapse emotsionaalsust kui ka Kuninganna intellektuaalsust. Olgu veel lisatud, et Perenaine mehi tavaliselt ei inspireeri, kuigi Perenaine kannab oma mehe eest kenasti hoolt.

Mees muidugi austab seda, ja olgem ausad, vajab ehk ka seda tüüpi kõige enam, aga mis teha, ei sütita. Siin tulevad Perenaise tüübile abiks teised tüübid, need tuleb eneses leida. Mõnele mehel piisab kui naises on vaid kaks tüüpi.

Mis saab siis kui domineerima jääb vaid üks? Näiteks Tütarlapses võib jääda domineerima sõltuvus, abitus, naiivsus ja pidev füüsilise läheduse vajadus. Muidugi võib ta tunduda mehele väga armas ja nii mõnigi tormaks kohe aitama.

No aga kui kaua, tüütab ära ka ju! Mis saab siis kui dominantseks jääb Kuninganna? Siis tuleb olla valmis, et naine on sõltumatu, ise hakkama saav, konkreetne, järjepidev, kinnisem. Siin väga armastust ei kirjeldaks, seda ei paista küll kusagilt, käitub ju nagu mees. Aga kas mees saab selle meheliku naise kõrval üldse mees olla?

Paljud naised tunnevad end kodusemalt ühes või kahes arhetüübis, teised tüübid jäävad võõramaks. Üldjuhul on naisele omased rohkem mehelikud arhetüübid ehk siis Kuninganna ja Perenaine ning ta ei tunne end Tütarlapse ja Armastajana.

Mida enam on naine osanud endas integreerida eluterveid arhetüüpe, seda laiem on ta ampluaa tegutseda erinevates olukordades. Naistel, kes tahavad olla terves, vastastikuses, hoidvas, pikaajalises suhtes mehega, on mõistlik teada, et mehed otsivad suhtes kõigi arhetüüpide eluterveid avaldumisvorme.

Meie, naised, võime seda nimetada peenelt naiselikuks kavaluseks (kui vaja, ole abitu, kui vaja, mõtle järgmist käiku).

Kui tundus põnev lugemine, vaata viidet raamatule. Suurepärane lugemine!

The post Psühholoog soovitab raamatut “Naiseks olemise kunst” (Katrin Saali Saul) appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.

Muide – tuleb arvestada, et lihtne liitmine üks pluss üks ei ole siin kaks. Tervik on alati rohkem, kui osade summa. See mis juhtub ühega mõjutab ka teisi. Oleme seotud ka siis kui tunneme armastust või hoopis vihkamist.

Võid ju mõelda, et kolid teisele mandrile aga paraku pole sellest kasu, koormavad peresuhted jõuavad ka sinna. Oleme oma vanematega vägagi sarnased läbi väärtuste, mõtteviisi, sõnavara ja hoiakute ja need tulevad meiega kaasa ka teistesse suhetesse.

Rollid milles on olnud meie vanemad, kipuvad meie järgmistes suhetes korduma. Raamat aitab sul mõista oma perekonda süsteemina, näha selles toimivaid protsesse ning näha ennast ja oma kohta selles süsteemis.

The post Raamatusoovitus “Perekonna varjatud seadused” (Tiiu Bolzmann) appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.

Juhul, kui sa leiad, et võiks proovida midagi muud, siis alljärgnev aitab:

• Esmalt tuleb leida, mis on selle viha all peidus, milline vajadus on täitmata. Viha all on peidus ohutunne. Oht, aga millele? Oht soovidele, vajadustele, uskumustele!
• Siin aitaks oma tahte selge ja enesekindel väljendamine. Arvesta, et kui lähed midagi muutma, siis see tähendab ka riskimist. Kui oled ikka senini allunud ja oma vajadused alla surunud ning nüüd äkki hakkad oma vajadusi väljendama, siis tea, et muutus ei pruugi kõigile meeldida. Vana muster, olgu või konfliktne, on siiski turvalisem. Seega, sa võid võtta seisukoha, kui asi on sulle tähtis.
• Kui riid vallandub, võite öelda: ”Ma vajan nüüd natuke aega, pean ennast koguma. Jätkame hiljem”. Üpris eluterve käitumine, kuigi kui ärevus on väga kõrge, siis raske teostada (tasub proovida). Ükski adekvaatne otsus ei sünni siis, kui olete vihane, teis räägib siis nn. ”emotsionaalne aju” ja temal ei ole ratsionaalsusega mingit pistmist.
• Nüüd oleks aeg mõelda: “Mis mind hetkel tegelikult ärritab?”, “Mis ma tegelikult hetkel vajaksin?”; “Millele ma tajun ohtu?” – selgita välja ka oma seiskoht ja püüa see sõnastada.
• Kui oled mõistnud, mis on küsimuste vastus, siis püüdke sõnastada seda nii: mina tunnen, mina mõtlen, mina kardan, mina soovin. Ehk siis rääkige enda nimel.
• Pean siia lisama, et valdav enamus inimestest siiski ei oska teise inimese mõtteid lugeda ja kergem oleks neid väljendada. Näiteks, kui te soovite lihtsalt ärakuulamist, siis nii võiks ka öelda. Kui konkreetselt nõuannet, siis oleks mõistlik sedagi väljendada.
• Süüdistamine, ähvardamine, moraali lugemine ja mõnitamine antud olukorras ei aita (küllap teate seda isegi).
• Kummal on siis ikkagi õigus? Jäätegi otsima. Pigem arvesta, et kaks inimest võivad sama olukorda tõlgendada sootuks erinevalt. Sama muusikapala võib ühele tunduda igava ja aeglasena, teisele sügava ja kirglikuna. Huvitav, kummal on õigus? Pigem oleks mõistlik lausuda: “Saan aru, et sina näed olukorda teisiti, me näeme neid asju erinevalt”.
• Kes on ikkagi süüdi? Äkki hoopis see kolmas (armuke, ämm, sõber vms). Käitumine kuulub ikka inimesele endale ja seega ka vastutus. Kolmas ei mahu vahele, kui teda ei lasta. Kui teile tundub, et ämm sekkub liigselt, siis on teil kohus sellest oma mehega rääkida. Mulle meenub eestlaste vanasõna: “Ega süü saa küla peale hulkuma jääda, keegi peab ikka süüdi olema”.

The post Psühholoog Kairi Koppel soovitab raamatut “Vihatants” (Harriet Lerner) appeared first on Psühholoog Kairi Koppel.