Blogi

Psühholoog soovitab raamatut “Naiseks olemise kunst” (Katrin Saali Saul)

Katrin Saali Sauli raamat “Naiseks olemise kunst” (Pilgrim 2013) räägib erinevatest (arhe)tüüpidest nagu tütarlaps, armastaja, perenaine, kuninganna. Kui raamatut lugesin, siis leidsin praktiliselt kõik tüübid ka oma tutvusringkonnast üles, muidugi ka enda.

Tütarlaps – elurõõmus, emotsionaalne, mänguline, naerune, muretu, rohkem siin ja praegu elamisega. Armastaja – sensuaalne, seksuaalne, müstiline, tabamatu, rohkem siin ja praegu elamisega. Perenaine – hoolitsev, emalik, rahulik, loob korda, tegutsemisele suunatud. Kuninganna – väärikas, tark, õiglane, tegutsemisele suunatud, iseseisev.

Kas poleks tore omada neid jooni? Omada oskust sobival hetkel tütarlapselikult vallatleda, naerda ja tantsida, lapsega lumeingleid teha? Armastajana olla sensuaalne ja soe. Olla vajadusel austatud töökaaslaste ja sõprade poolt Kuningannana, kuna olid väärikas või sõbraga õiglane? Lisaks emalik hool ja oskus luua kodus hubasust ja olla Perenaine.

Sünnihetkel on meis need eluterved arhetüübid olemas, kuid meile olulised inimesed omavad küllalt suurt rolli selles, millised arhetüübid meis avalduvad. Näiteks, kuidas käitub inimene stressisituatsioonis?

Kas ta satub emotsioonide meelevalda, puhkeb nutma nagu Tütarlaps? Kas asub otsima lahendusi nagu Kuninganna? Ja ei tasu mõelda, et viimane on justkui õigesti käitunud. Kuninganna ja ka Perenaise tüüp on küll väga targad kohe tegutsema, aga nad on ka oma mehelikkuses piisavalt väsitavad. Ka nemad ise võivad kurta, et elu on kuidagi kiire, palju on vastutust, otsustamist. Siin tuleks Tütarlapse tüübilt õppida olemise kunsti, et oma patareisid laadida. Armastajalt tuleks õppida elunautimist ja mängulisust.

Mehed, muide, vajavad nii Armastaja seksuaalsust, Tütarlapse emotsionaalsust kui ka Kuninganna intellektuaalsust. Olgu veel lisatud, et Perenaine mehi tavaliselt ei inspireeri, kuigi Perenaine kannab oma mehe eest kenasti hoolt.

Mees muidugi austab seda, ja olgem ausad, vajab ehk ka seda tüüpi kõige enam, aga mis teha, ei sütita. Siin tulevad Perenaise tüübile abiks teised tüübid, need tuleb eneses leida. Mõnele mehel piisab kui naises on vaid kaks tüüpi.

Mis saab siis kui domineerima jääb vaid üks? Näiteks Tütarlapses võib jääda domineerima sõltuvus, abitus, naiivsus ja pidev füüsilise läheduse vajadus. Muidugi võib ta tunduda mehele väga armas ja nii mõnigi tormaks kohe aitama.

No aga kui kaua, tüütab ära ka ju! Mis saab siis kui dominantseks jääb Kuninganna? Siis tuleb olla valmis, et naine on sõltumatu, ise hakkama saav, konkreetne, järjepidev, kinnisem. Siin väga armastust ei kirjeldaks, seda ei paista küll kusagilt, käitub ju nagu mees. Aga kas mees saab selle meheliku naise kõrval üldse mees olla?

Paljud naised tunnevad end kodusemalt ühes või kahes arhetüübis, teised tüübid jäävad võõramaks. Üldjuhul on naisele omased rohkem mehelikud arhetüübid ehk siis Kuninganna ja Perenaine ning ta ei tunne end Tütarlapse ja Armastajana.

Mida enam on naine osanud endas integreerida eluterveid arhetüüpe, seda laiem on ta ampluaa tegutseda erinevates olukordades. Naistel, kes tahavad olla terves, vastastikuses, hoidvas, pikaajalises suhtes mehega, on mõistlik teada, et mehed otsivad suhtes kõigi arhetüüpide eluterveid avaldumisvorme.

Meie, naised, võime seda nimetada peenelt naiselikuks kavaluseks (kui vaja, ole abitu, kui vaja, mõtle järgmist käiku).

Kui tundus põnev lugemine, vaata viidet raamatule. Suurepärane lugemine!